Hädaabinumber 112

Helista häirekeskusesse, kui vajad abi – kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi ohtlikku on juhtumas.

Hädaabinumber 112 on sulle alati kättesaadav ning sellele helistamine on tasuta. Õpeta hädaabinumber selgeks ka lastele ja julgusta neid vajadusel seda kasutama. 112-le saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või sinu operaatori võrgus puudub levi.

Kõik häirekeskusesse tehtud kõned salvestatakse.

Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast. Kõnele vastav päästekorraldaja on vastava koolituse läbinud professionaal, kes selgitab välja olukorra tõsiduse. Kui selgub, et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja, annab päästekorraldaja sulle edasised juhised või suunab kõne edasi.

Helistada tuleks siis, kui on vaja kiiret abi, on alust arvata, et võib tekkida selline vajadus, või on soov teada anda mingist ohust. Arvesta ka teistega, kellel võib olla väga kiire vajadus liinile pääseda.

Helistades 112-le:

• Ütle esimesena, mis juhtus, kas keegi on saanud viga ja vajab abi.
• Ütle võimalikult täpne aadress või kirjelda oma asukohta. Võid päästekorraldajale öelda ka oma täpsed koordinaadid. Loe, kuidas ise telefonis oma koordinaate määrata.
• Kuula päästekorraldaja juhiseid, tema ülesandeks on sind aidata. Vasta küsimustele – need on vajalikud selleks, et olukorda õigesti hinnata ning anda päästjatele, politseile ja kiirabile võimalikult palju vajalikku lisainfot.
• Lõpeta kõne alles siis, kui kogu vajalik info on edasi antud ja päästekorraldaja seda lubab.
• Kui ohus on kellegi elu või vara, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – see on juba teel.
• Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada.
• Hoia oma telefoniliin vaba, et sulle saaks vajadusel tagasi helistada.

Hädaabikõne väljaspool Eestit

Euroopa Liidus saab 112-le helistada tasuta nii mobiililt, lauatelefonilt kui ka telefoniautomaadist ilma suunakoodi valimata. Kõnele vastab selle riigi 112-keskuse töötaja, kus asud, seega tuleks info edasi anda kohalikus keeles. Enamasti piisab siiski ka inglise keele oskusest.

Euroopast väljaspool reisides kontrolli alati, millised on kohalikud hädaabinumbrid, kuna neid võib olla mitu. Välisriigis hätta sattudes pöördu Eesti konsulaaresindusse või lähima Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse. Hädaolukorras saab alati konsulteerida ka Eesti Välisministeeriumiga telefonil: +372 53 01 9999 (24h)

Eesti Häirekeskusega saab välismaal viibides ühendust meiliaadressil ..., kuid kasuta seda eelkõige info andmiseks või küsimiseks. Juhul, kui Eestis toimub kiiret sekkumist vajav sündmus, võta ühendust selle riigi häirekeskusega, kus asud ning palu ennast ühendada Eesti Häirekeskusega.  Enamikul Euroopa riikide häirekeskustel on olemas üksteise kontaktid.