Riigiinfo telefon 1247

Ohuteavituse sõnumi saavad üksnes ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. Ohuala paneb paika hädaolukorda lahendav asutus (nt päästeamet, politsei, terviseamet jne).

Mõnel juhul jõuavad SMS-id ka ohuala piiridest väljapoole ning see sõltub sellest, millise telefonimastiga mobiiltelefon parasjagu seotud on. Näiteks võib ohuala piiridest väljas olev mobiiltelefon olla seotud mobiilimastiga, mis asub ohualas – nii jõuabki EE-ALARM ka sellesse seadmesse, ehkki see ei asu ohualas. Seetõttu võib tekkida olukordi, kus mitu telefoni asuvad samal aadressil ning mõnele jõuab ohuteavituse sõnum, teisele aga mitte.

Veel on väike võimalus, et samal päeval on mobiilside operaator paigaldanud uue tugijaama, mille küljes teie telefon on. Sellisel juhul ei ole EE-ALARM veel sellest teadlik ning sõnumit ei saa te ka juhul kui tugijaam asub ohuala sees. Võrguinfot uuendatakse süsteemis kord ööpäevas.

+372 5950 0000 on Eesti ohuteavituse EE-ALARM telefoninumbriga versioon, mida saadetakse välismaa SIM-kaartidele, kui nad asuvad Eesti ohualas. Seda kasutatakse, kuna nimeliselt saatjalt (EE-ALARM) SMSi saates on risk, et välismaine mobiilioperaator blokeerib sõnumi kui spämmi.

EE-ALARM ohuteavituse sõnum saadetakse erakorraliste sündmuste korral, mil ohus on elanike elu, tervis või riigi julgeolek (näiteks suur tulekahju, massiline korratus, ohtlik toit vms) ning see jõuab ohualas viibivate inimeste mobiiltelefonidesse. Tekst sisaldab hoiatust ja tegutsemisjuhiseid konkreetse ohu korral.

EE-ALARMi saatmisel riik ühegi inimese andmeid, sh telefoninumbreid ei töötle. Nii nagu ka nimetus ütleb, on tegemist ohualapõhise ohuteavitusega. Ohuala määrab erakorralist sündmust juhtiv asutus. Sõnumi saavad omakorda kõik SIM-kaardiga seadmed, mis asuvad ohualasse kuuluva mobiilsidemasti levialas. See tähendab, et Häirekeskus ei saa mobiilsideettevõtetelt andmeid selle kohta, millised telefoninumbrid sõnumi saavad ning milliste isikutega need seotud on.

Sõnumi saavad üksnes ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. See sõltub suuresti teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud. Seetõttu on võimalik, et ühe ohualal asuva maja või tänava elanike seas on ka neid, kes sõnumit ei saa. Ka võib sõnumi saamine takerduda tehnilistel või muudel põhjustel, näiteks kehv levi, ülekoormatud võrk, välja lülitatud või lennurežiimil telefon, täis telefoni mälu vms.

On ka väga väike võimalus, et samal päeval on mobiilside operaator paigaldanud uue tugijaama, mille infot veel EE-ALARMi süsteemis ei ole. Kui telefon on selle jaamaga ühendatud, ei jõua sõnumid kahjuks teieni ka siis, kui asute ohualas. Võrguinfot uuendatakse süsteemis kord ööpäevas.

Juhul kui asusite endale teadaolevalt ohualas, ent EE-ALARM sõnumit ei saanud, siis kirjutage sellest aadressil ... – uurime lähemalt, kuna ka meie huvi on, et kriisiinfo teenus üha paremini toimima saaks.

EE-ALARM tekstisõnum saadetakse üksnes ohualas või selle piiril viibivatele SIM-kaardiga seadmetele. Ehk kui te ei viibi vahetus ohupiirkonnas, siis sõnumit teile ei saadeta.

Konkreetse piirkonna, kus inimesi EE-ALARMi tekstisõnumiga teavitatakse, määrab kriisi lahendav asutus sõltuvalt olukorrast.

Kui elule ja tervisele enam ohtu ei ole, saadetakse uus SMS kõigile ohualas viibijatele. Samuti saavad lõpusõnumi kõik, keda on varasemalt hädaolukorrast teavitatud, aga kes on selleks hetkeks juba piirkonnast lahkunud – seda sõltumata nende hetkeasukohast.

Operatiivset ametlikku teavet jagavad veebileht kriis.ee, riigiinfo telefon 1247 ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tele-, raadio- ja veebikanalid. Käitumisjuhised ja info kriisideks valmistumise kohta leiab veebilehelt olevalmis.ee ja mobiilirakendusest Ole Valmis! (tasuta alla laaditav tasuta Google Plays ja App Store'is).

Põhjuseid võib olla erinevaid:

• järelteavitust, et oht on möödas, ei otsustatudki välja saata;
• lõpusõnum ei jõudnud kohale tehnilistel või muudel põhjustel (nt kehv levi, ülekoormatud võrk, välja lülitatud või lennurežiimil telefon, telefoni mälu täis vms).

Ilmselt ei jõudnud esimene ohuteavitus kohale, kuna levi oli kehv, võrk üle koormatud, telefon välja lülitatud või lennurežiimil.

Põhjuseid võib-olla mitmeid:

• võimalik, et asusite sõnumi saatmise hetkel ohualast väljas ja seega saite sõnumi alles siis, kui sisenesite ohualasse (nt läbisite ohuala autoga teel tööle või tagasi). Sõnumi saavad vaid konkreetselt määratletud piirkonnas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed;
• SMSi saamine sõltub suuresti ka teie teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud. Võis juhtuda, et sõnumi saatmise hetkel oli teie telefon ühendatud mastiga, mis ei asunud konkreetses ohualas;
• tegu võib olla ka tehnilise probleemiga. Soovi korral saatke palun info ....

EE-ALARM ohuteavitusi ei saadeta rahvastikuregistri või elukoha-andmete põhjal. Sõnumi saavad üksnes konkreetses ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. Ehk kui te hädaolukorra hetkel piirkonnas ei viibinud, siis teile ka sõnumit ei saadetud.

Kui soovite edaspidi teavitusi mingi konkreetse piirkonna kohta, laadige alla Ole Valmis! mobiilirakendus (tasuta Google Plays ja App Store'is) ning valige maakonnad või linnad, mis teid huvitavad. Lähitulevikus saab lisaks käitumisjuhistele läbi äpi ka ohuteavitusi.

Ohuteavituse sõnum tuleb kohalikele SIM-kaartidele alati eesti keeles, lisaks võib sündmust lahendava asutuse otsusel olla juures vene- või ingliskeelne tekst. Mitmekeelsete ohusõnumite saatmise eesmärk on teavitada võimalikult suurt hulka inimesi (sealhulgas näiteks hooajalisi elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav). Mida rohkem inimesi saab juhistest aru ja järgib neid, seda paremini saame keskenduda hädaolukorra lahendamisele.

Välismaistele SIM-kaartidele läheb ohuteavituse sõnum inglise keeles.

EE-ALARM tekstisõnumid saabuvad ilmselt seetõttu, et läbisite vahepeal ohuala või viibisite selle piiril. Süsteem on üles ehitatud nii, et kui olete saanud ohuteavituse, saate kindlasti ka tekstisõnumi, mis teavitab, et oht on möödunud ja seda sõltumata teie asukohast (ehk lõpusõnum jõuab teieni ka siis, kui olete piirkonnast juba lahkunud).

EE-ALARM tekstisõnumid saabuvad üldjuhul, kuna läbisite ohuala või viibisite ohualas (või selle piiril). Kui saite sõnumi kaugemal, võib selleks olla erinevaid põhjuseid:

• võimalik, et läbisite ohuala enne hädaolukorda ja teie telefoni asukoht ei olnud mobiiloperaatori võrgus veel jõudnud uueneda. Näiteks kasutas teie telefon 2G/3G võrku, kõnesid ja sõnumeid te vahepeal ei teinud, aga liikusite transpordiga ringi - sellisel juhul võib teie telefoni viimane teadaolev asukoht olla kuni kaks tundi vana.
• võimalik, et teie telefon oli ikkagi ühendatud kaugemal, ohualas asuva tugijaama külge. Näiteks üle lahe.
• on väike võimalus, et tegu oli võrguinfo veaga, kuid sellisel juhul peaksid sõnumi saama teie läheduses ka mitmed teised, kes sama operaatorit kasutavad. Sellest tuleks kindlasti teada anda ....

Põhjuseid võib olla mitmeid:

• võimalik, et samasisulisi sõnumeid saadetaksegi välja mitu, näiteks kui paralleelselt on aktiivsed kaks või mitu ohuala, mis võivad omavahel osaliselt kattuda (nt muutub tuule suund ja mürgise suitsu eest on vaja hoiatada piirkonda, mida esialgu hinnati turvaliseks);
• mobiilioperaatori sõnumikeskus peab saama telefonist automaatset tagasisidet, et sõnum on kohale jõudnud. Juhul, kui ta seda ei saa (nt levi on kehv, võrk on ajutiselt ülekoormatud vms), proovib operaator sõnumit mõne aja möödudes uuesti saata, kuniks lõpuks loobub või saab tagasisidet, et saatmine õnnestus. Tegu on sõnumikeskuse tavapärase protsessiga.

Kui kahtlustate tehnilist viga, saatke soovi korral palun info ....