Strateegia

Häirekeskuse strateegia 2020-2024 #igainimeneloeb

häirekeskuse strateegia kirjeldus

MEIE INIMESED JA MEESKOND

Häirekeskuses töötavad hoolivad, asjatundlikud ja uuendusmeelsed inimesed, kellest igaüks loeb ning kelle areng ja heaolu on esmatähtis.

  • Loome kaasaegse personalistrateegia, mis paneb paika eestvedamise, värbamise, arendamise, väljaõppe ja tasustamise põhimõtted. Inimeste arendamise keskmes on kaasaegsete teenuste pakkumiseks vajalikud teadmised ja oskused, lähtudes teenuse arendamise suundadest ja kokkulepetest partneritega.
  • Töötame välja tööandja väärtuspakkumise, et olla atraktiivne tööandja nii tänastele kui tulevastele töötajatele. Väärtuspakkumise osana loome töötajate arengumudeli, kirjeldame pakutavad hüved ja töökeskkonna võimalused tervislike eluviiside toetamiseks ning töö- ja pereelu tasakaalustamiseks.
  • Investeerime uutesse kaasaegsetesse ja kasutajasõbralikesse töövahenditesse, et meie inimesed saaksid anda hoolivat, kiiret ja asjatundlikku abi.
  • Loome Häirekeskuse töösse panustavate vabatahtlike kaasamise ning koolitus- ja täiendõppe mudeli, juhtimise ja motiveerimise põhimõtted ning ehitame üles vabatahtlike võrgustiku.

NUTIKAS ANDMEKASUTUS

Häirekeskus kasutab nutikalt andmeid oma teenuste arendamiseks ja juhtimiseks.

  • Loome andmekasutuse kontseptsiooni: milliseid andmeid omame ja vajame ning milleks kasutame.

  • Viime andmehalduse ja –kvaliteedi ühtsele standardile, sealhulgas uuendame kliendiandmete kasutamise reegleid.
  • Kasvatame organisatsiooni arendus- ja analüüsivõimekust andmete seostamisel ning analüüsil.
  • Tõstame juhtide teadlikkust tehnoloogia trendidest ja võimalustest ning läheme üle andmepõhisele juhtimisele.
  • Arendame e-andmevahetust partnerite infosüsteemidega.
  • Loome abivajaja tervikvaate, võimaluse õiguspäraselt tagasisidet koguda ja läheme üle andmepõhisele teenuste arendusele ja klienditeeninduse mudelile.

PÕHITEENUSTE ARENDAMINE

Abivajadusega inimeste klienditeekondi ja teenuseid arendame koos abiandjatest partneritega, et riik saaks anda mitmekülgset abi ja infot ühest kohast.

  • Kirjeldame partneritega põhiteenuste klienditeekonnad ja lepime kokku kohustused ja vastutusalad, et keegi abivajajatest ei „kukuks maha“.
  • Võtame kasutusele andmepõhise mudeli teenuste arendamiseks ja oleme oma partneritele nutika andmekasutuse abil „silmadeks", et öelda, mille järele on vajadus ja mis teemadel inimesed abi vajavad. Kasutame selleks parimaid rahvusvahelisi praktikaid.
  • Tagame kiire ning asjakohase abi, automatiseerides ja ühtlustades tööprotsesse. Abivajaduse välja selgitamiseks ja ohuhinnangu andmiseks kasutame probleemi- ning kriteeriumipõhist lähenemist.
  • Võtame kasutusele nüüdisaegsed tehnoloogiad. Näiteks tõstame muukeelsete hädaabikõnede vastuvõtuvõimekust ning loome tingimused kõigi abivajajate täpseks positsioneerimiseks; võtame kasutusele sündmuskohalt tehtava videokõne lahenduse.
  • Võtame kasutusele kratitehnoloogia võimalused teenuste pakkumiseks.
  • Uuendame päästekorraldaja IT-töölauda, andmekogusid ja infosüsteemi lähtuvalt teenuste arengusuundadest.
  • Töötame välja kvaliteedijuhtimise süsteemi.

KRIISIDEKS VALMISOLEKU VÕIMEKUS

Häirekeskus jagab elanikele kriisiga seotud infot ja nõustab neid kriisiga toimetulekuks. Häirekeskuse toimepidevus tagatakse koostöös partneritega ka mitme elutähtsa teenuse katkemisel.

  • Loome sisemise kriisijuhtimise süsteemi ka juhuks, kui elutähtsad teenused on katkenud.
  • Investeerime, et Häirekeskuse tööks vajalik riistvara oleks kompaktne ja mobiilne ning kiiresti asendatav.
  • Töötame välja alternatiivsed lahendused kriisiolukorras Häirekeskusele hädaabiteadete edastamiseks.
  • Arendame välja kriisiinfo teenuse.
  • Võtame kasutusele asukohapõhise ohuteavitussüsteemi (AKOS). Edastame ohupiirkonnas viibivatele inimestele ohuteavitusi.